1. Kes õhtul sööb, läheb paksuks

Californias Berkeley ülikoolis tehtud uurimused näitasid, et kehakaalu seisukohalt on täiesti ükskõik, kas põhisöömaaeg leiab aset hommikul, lõuna ajal või õhtul. Oluline on ikka toidu kogus, mis päeva jooksul sisse süüakse.

2. Rasvast loobuda on kasulik

Kõlab loogiliselt, aga pole õige. Nimelt soodustavad aktiivsed kõhnumiskuurid sapikivide teket (eriti mahlakuurid). Bostoni Harvardi ülikooli uurimuse põhjal tekkisid 26% katseisikutest juba 8 nädalase rasvast loobumise järel sapikivid. 10-20 g rasva päevas lihtsalt peab sööma, et seda vältida.

3. Makaronitooted teevad paksuks

See on üks suurimaid eksitusi. Uusimad uurimused näitavad, et süsivesikute kalorisisaldust on juba palju aastaid valesti arvestatud. Tegelikult on see 40% madalam. Seega ei sisalda ka makaronid nii palju kaloreid. Sama kehtib ka riisi, kartulite, rukkijahutäisteraleiva ja avokaado kohta.

4. Näkileib teeb saladeks

Näkileivas on tunduvalt rohkem kaloreid kui täisteraleivas. Näkileivas on toitained kontsentreeritud kujul, täisteraleib sisaldab ka vett.

5. Kes joob pärast puuvilja söömist vett, saab kõhuvalu

Varem sisaldas joogivesi palju rohkem haigustekitajaid. Need panid puuvilja käärima, tekkis kõhupuhitus ja -lahtisus. Tänapäeva joogivesi on piisavalt kvaliteetne ja sellist ohtu enam pole.

6. Liha teeb tugevaks

Inglaste uurimus näitab, et kes iga päev liha sööb, selle luud muutuvad “pehmeks”. Liha seedimisel moodustuvad happed, et neid neutraliseerida, vajab keha mineraalaineid. Kui mineraalaineid on organismis vähe, siis võetakse need luudest. Kes sööb palju liha, peaks manustama lisaks kaltsiumi st. jooma päevas pool liitrit piima või sööma 100 gr juustu.

7. Tavaline leib (nn. hall leib) on tervislikum kui röstleib

Vahet pole, mõlemat leiba toodetakse peenest nisujahust, milles pole ei vitamiine ega toitaineid. Vitamiinid ja toitained paiknevad viljatera pealmistes kihtides, mistõttu kõige tervislikum on täisteraleib.

8. Kes palju higistab, vajab palju soola

Palava ilmaga või saunas pärast veekaotust viib soola tarbimine veelgi vedelikku kehast välja. Sellises olukorras võib lõppeda soolaga liialdamine koguni kuumarabandusega.

9. C-vitamiin kaitseb külmetuse eest

Võib süüa palju tahes c-vitamiinirikkaid apelsine ja sidruneid, külmetuse vastu see ei aita. Limburgi ülikoolis tehtud uurimuse põhjal võib c-vitamiini manustamine külmetuse nähte leevendada ja külmetuse kestust veidi vähendada, aga kui nohu ja köha on juba kallal, siis enam ei aita. Kui tarbida pärast esimest aevastust, siis võib veel abi saada.

10. Mesi on kehakaalule ja hammastele parem kui suhkur

Loodusliku mee, vahtra- ja peedisuhkru mõju hammastele ja kehakaalule on sama, mis tavalisel suhkrul. See kehtib ka viinamarjasuhkru, glükoosisiirupi, puuviljasuhkru ja tärklisesiirupi kohta. Kui kehakaal ja kaaries välja jätta, siis on mesi muidugi tervislikum.

11. Kes sööb biifsteeki, ei lähe paksuks

Saleduskuuri puhul jäetakse paksukstegeva kuulsusega kartulid tavaliselt ära ja süüakse lahjat liha. Lihas sisalduvates proteiinides on täpselt sama palju kaloreid kui süsivesikutel kartulites. 1 gr proteiine – 4 kalorit, 1 gr süsivesikuid – 4 kalorit.

12. Porgand on silmadele hea

Varem arvati, et porgandis olev A-vitamiin on parim kaitse “kanapimeduse” vastu. Bostoni Harvardi ülikooli uurimus tõestas, et see vitamiin ei suuda takistada silma võrkkesta valgustundlikkuse vähenemist. Kaitsvat efekti võivad anda hoopis rohelised lehtköögiviljad (eriti tumerohelised). Inimesi ohustab pimedaksjäämine rohkem, kui nad ei söö spinatit, brokolit, salatit, lehtkapsast vms.

13. Kord päevas peab sooja toitu sööma

Kes toitub vaheldusrikkalt, ei vaja iga päev sooja toitu. Ka külmade roogadega (salatid, juust, leib) võib organismi toitainetevajaduse katta. Mahlane lihatükk või hautis suurendab lihtsalt toidust saadavat naudingut ja muudab menüü mitmekesisemaks.

14. Teravad vürtsid on tervisele kahjulikud

Pigem soodustavad seedimist. Näiteks tšillipipras sisalduvad ained toimivad vähi vastu, laiendavad naha veresooni, alandavad keha temperatuuri ja sellega ohtu nakkusi saada. Tšilli ergutab süljevoolu, suuõõs saab ruttu puhtaks ja desinfitseeritud. Vürtsidega liialdada pole aga tõepoolest mõistlik.

15. Loomaliha on tervislikum kui sealiha

Kunagi see nii tõesti oli, aga loomade aretuse käigus on sead läinud lahjemaks. Sealiha sisaldab aga 4x rohkem B-vitamiini kui loomaliha. Seega on tänapäeval sealiha kasulikum loomalihast.

---

Telli pilt pildipangast. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.